IGabon ihlela kabusha inqubomgomo yayo yezifundo emanyuvesi ase-Afrika. Ngonyaka wezifundo ka-2026-2027, abaphothule esikoleni samabanga aphezulu ngeke bafanelekele noma yimiphi imifundaze emisha yokuqhubeka nezifundo zabo eFrance. Abanye abafundi asebebhalisele ohlelweni lwamanyuvesi aseFrance kuzodingeka baqhubeke nezifundo zabo kwamanye amazwe ase-Afrika, ikakhulukazi iSenegal ne-Ivory Coast.
Lesi simemezelo senziwe ngo-Agasti 16, 2026 ngumongameli waseGabon, uBrice Clotaire Oligui Nguema, ngesikhathi ekhuluma neSizwe ngesikhathi kugujwa iminyaka engama-66 yenkululeko yaseGabon.
Inhloko yezwe icele ukuqinisa izikhungo zemfundo ephakeme zase-Afrika nokubeka phambili izinhlelo zokuqeqesha ezinhle kakhulu ezitholakala kuleli zwekazi.
Ngonyaka wezifundo ka-2026-2027, abafundi asebebhalisele uhlelo lobunjiniyela, lwezokwelapha, noma lwezokwelapha bazokwazi ukuhlala eFrance. Abafundi abaphothula iziqu zabo ze-bachelor bazokwazi nokuqeda izifundo zabo lapho. Kodwa-ke, labo ababhalisele unyaka wabo wokuqala noma wesibili kuzodingeka baqondiswe kwezinye izikhungo, ikakhulukazi eSenegal nase-Ivory Coast.
Ngokusho kwe-Gabonese National Scholarship Agency (ANBG), lesi sinqumo sivela esimweni esiphawulwe yizinkinga zezimali. Ekupheleni kukaJulayi, umqondisi jikelele wayo, uPaule Elizabeth Désirée Mboumba Lassy, ukhombisile ukuthi abafundi baseGabone abangu-1,104 bathola imifundaze eFrance. Uchaze ukuthi izimali zomphakathi azisavumeli ukusekelwa kwabo bonke abafundi nokuthi ukulungiswa kwakudingeka.
Lolu shintsho lwendlela luphinde lwenzeke ezinsukwini ezimbalwa nje ngemuva kokuqaliswa kwezidingo ezintsha zezimali zabafundi bamazwe ngamazwe eFrance. Kusukela ngomhlaka-1 Agasti, kumele babonise ubufakazi bama-euro angu-877,50 ngenyanga, noma cishe ama-FCFA angu-575,600, uma kuqhathaniswa nama-euro angu-615 ngaphambilini.
KuMongameli uBrice Clotaire Oligui Nguema, lesi siqondiso esisha kumele ngaphezu kwakho konke sivumele ukukhushulwa kwamandla okuqeqesha ezwekazini. "I-Afrika akumelwe ibe yisinqumo esizenzakalelayo. Ikusasa lezingane zethu alibhalwanga nje kuphela ngaphesheya kwezilwandle," esho, ecela ukufuna izinhlelo zokuqeqesha ezingcono kakhulu kanye nokuphendukela emanyuvesi ase-Afrika asezingeni eliphezulu.
Ngakho-ke lesi sinqumo siphawula ukuthuthuka kwenqubomgomo yokuqeqesha abafundi baseGabon, ngesifiso esishiwo sokuqinisa ukuhamba kwezemfundo ngaphakathi kwezwekazi kanye nokwazisa kangcono izikhungo zase-Afrika.
Djamila Kambou
Funda kabanzi mayelana ne-Africa News
Bhalisa ukuze uthole okuthunyelwe kwakamuva ku-imeyili yakho.






